Nädalavahetusel pidžaamakas Alexandra juures.
Vanemad käisid koolis, kus neile räägiti, et me ei tee midagi. Poleks kunagi uskunud, et mitte midagi tehes on nii raske olla. Aga üllatus-üllatus, siin ei tee keegi mitte midagi- peale rääkimise siis. Lagle suurim probleem olevat, et liiga vähe poisse on ja meie eriülesandeid ja plaane, et rohkem keeletunde saada, ootame juba 4 kuud. Tulemus: Lagle on aprillini koduarestis, ema ostis mulle vihiku, hariliku ja lilla ja roosa pastaka ja ütles, et tahab näha, milline mu koolivorm on, sest ta pole näinud (ma tõusen kell 5, kui kõik veel magavad) ja sunnib mind kooli pastlataoliseid kingi ja sokke ostma. Hostema nägi koolis ilusat neitsit, ta tahab tema kohta rohkem lugeda, tädi infolauast lubas talle minuga neitsi kohta informatsiooni saata..aga ta ei ole seda teinud veel, homme pean küsima minema.
Nüüd oleme me palju tublimad ja kui peale pikka ootamist ka õppimiseks läheb, siis haarame vihikud kätte ja kirjutame kõik ilusti üles. Kuigi rahulikult võtmist peab veel harjutame, et pikemaks ajaks kasulikku tegevust oleks, mitte nagu juhtus, et viie tunni mata ülesanded ühe tunniga ära tegime. Teisipäeval tegin füüsika eksamit ja võtsin kaasa piibli, et lugeda, mida arvas San Juan, ja kuidas San Pablo Colosase elanikele epistlit loeb. Päris huvitav iseenesest, aga Juani ja Pabloga küll sajaprotsendiliselt nõustuda ei saa. Võimalik, et olen nüüd hingelises segaduses, sest pidin vastama küsimustele, nagu `kes on jumal?`, `mida tahad muuta religioosses mõttes sina kui kirik`, `põhjenda, kuidas sina oledki kirik`, `kui kirik elab avaliku õigusega kooskõlas, aga jumal on ju loonud ka selle, kas siis kõik on tegelikult osa kiriklikust tervikust`. Vabandan kontekstiliste vigade eest!
Hostema suureks rõõmuks suutis ta mind lõpuks juuksuri juurde viia. See oli tüüpiline väike teeäärne boks, kus üks pensionärist tädike siis mu juukseotsi lõikas (ei kurda, peale blowerit oli soeng kena, pluss 125 krooni, mille ka mu ema maksis).
Ükskord nägin, kuidas tänaval inimesi rööviti, samal päeval tapeti kohas, kus olin 20 minutit varem olnud, üks naine kuue lasuga pähe- iseeneset päris rahulik piirkond oli.
Unidadist ühele tüdrukule oli koju helistatud ja kästud raha kokku korjata ja see ühte kindlasse kohta toimetada, sest ta vanematega oli midagi juhtunud (a la guerilla poolt pantvangi võetud). Kuna tal raha ei olnud ja sugulastele ei lubatud helistada, pakkis ta kokku isa hinnalise kellakollektsiooni ja toimetas selle ilusti helistajate kätte. Vaene isa, kui vanemad koju jõudsid..
Koolibuss sõidab teatavasti 1,5 tundi (varem 2 tundi). Nagu enamus bussikaaslastest, olen minagi peaaegu harjunud poolteist tundi hinge kinni hoidma, sest üks 6-aastane otsustab endal iga kord püksid täis teha, täna voolas piss mööda bussipõrandat ja naine, kes bussis kaasas on, hoidis hinge kinni ja ohkis, kui jube see ikka on ja et bussi peab nüüd pessu saatma.
Merilini ja Kelli uudishimu rahuldades...endised vanemad on oma karmusega eksõdede-vendade sõprusringkonnas kurikuulsad. Ükskord käisin hostõega ta sõbrannal külas, tagasi tulles viidi õde peaaegu haiglasse vereproovi andma, kuigi ta midagi tarvitanud ei olnud. Kui hostvend purjus koju tuli, karjus ema nagu hull ja mõtlesin, et saab närvishoki, sest alkohol on kõige hullem, mis üldse olla võib- hullem veel, kui sõbrad, kes enamus halvad on. :D Peale seda olid nii õde kui vend koduarestis. Aga okei, see mind väga ei puudutanud, kuigi õele tundsin kaasa, ta oli ikka eriti hea hostõde (praegu elan ta sõbranna juures). Aga mis minusse puutus, siis mu ema rääkis minust mingisuguseid asju, mis polnud õiged samal ajal kui ma 5 meetri kaugusel olin ja üleüldse ignoreeris mind, vahepeal tegi isegi mulle tereütlemisest probleemi. Ta oli ka arvamusel, et vahetusaastat ta kellelgi ei soovita, eelkõige sellepärast, et ta oli aasta nii kaugel oma tütrest ja nüüd tulin mina teda temalt röövima. Ükskord olime kodus mina, õde ja ema ja ema hakkas helistama isale, et ta on nii paanikas, et ta on üksi kodus, sest kui ma olen seal, siis ta ei tee temast nagu väljagi. Ühesõnaga ta oli armukade kogu aeg, et tal enda tütrega nii head auhet ei olnud ja süüdistas mind selles. Tal oli isegi öökapil pilt, mis esialgselt oli mu õest, vennast ja minust, kust ta oli mind välja lõiganud. :) Aga okei, siis ühel hommikul helistati YFUst, kust ma polnud mailile mingit vastust saanud ja öeldi, et poole tunni pärast oleksid asjad koos ja et on üllatus, mis must edasi saab. Üllatus missugune!
Ja väike meenutus vaheajast. Juhtus selline asi, et peale seda, kui eelmisel päeval olin klassi omadega Tascades käinud, läksin Juzzy juurde ööseks. Järgmisel päeval nad magasid umbe skella 16-ni ja ta ema kutsus mind centrosse. Mõtlesin, et okei, käisin temaga koos, kus tal oli vaja asju ajada. Siis saime kokku Juzzy isaga ja nad tegid mulle lõuna välja. Käisime San Antonios (seal, kus sel päeval naine tapeti), ronisime üles kiriku juurde mingi pool tundi. Siis läksime nende juurde, aga Juzzy ja ta vend olid ärganud suhtelisel alles. Mis seal ikka, läksin siis ta emaga vanade autode paraadi vaatama, kuna ta mind kutsus. Seal nende empleada poeg läks eemale ära kogu aeg ja siis tahtsime ta eest ennast põõsasse peita, aga me ei pannud tähele, et seljaga otse urineerivale mehele otsa jooksime. Mees ütles umbes, et hullud oleme ja kõik hakkasime naerma. Kui nende juurde tagasi jõudsime, siis mu klassiõde ja ta vend olid läinud juba ja kuna tal telefon eelmisel õhtul vetsupotti kukkus, siis ei saanud temaga ka ühendust võtta. Mõtlesin, et lähen koju lõpuks ka, aga ta ema ikka, et ma olen nii kompleksideta ja toee ja et lähme kontserdile. Ma mõtlesin,et okei, klassiõe õde pidi ka tulema võib-olla hiljem. Kohale jõudsime, siis olid seal veel mu klassiõe isa, kes on advokaat ja ta sõbrad ülikoolist, keda ta oli kohanud siis, kui üks neist vanglas oli, sest ta oli protestinud, et vaesed jäävad rahapuudusel haigla ukse ette surema. Selles ülikoolis pidi üldse proteste ja pomme ja mida iganes olema, ja 3-aastase programmi läbimiseks kulub seal umbes 5 aastat. Kõik olid hästi toredad ja proovisin mingit rahvuslikku ürdijooki ja hiljem läksime salsabaari tantsima, isegi mind said mingil moel liigutama ennast. :D
Ja kuigi teab põhjust, miks Calis viimasel ajal suured tuhatükid lagedast taevast pähe kukuvad, siis võiks teavitada..kas on ehk mõni kõrgem võim mängus?
PS! Andres ja vanaema: kas teie nurjatud avasite piparkoogipaki enne saatmist ja sõite mõned šokolaadid, või oli see keegi Kolumbiast, kes selle kuu aja jooksul, mil pakk Kolumbias ringles, suu magusaks sai, sest ma kuulsin, et seda ka juhtub siin? (Aitäh, aitäh, aitäh paki eest!)
Ja ei avanudki nemad, keegi võõras oli piparkooki maitsnud..
